Millega tegeleme
- Arutame, kuidas kavandada koolitust kui tervikut.
- Uurime, mida tähendab väljundipõhine õppekava.
- Vaatame, milline on täienduskoolituse õppekava ülesehitus ja mida teha selleks, et tagada õppekava sidusus.
- Katsetame väljundipõhise õppekava loomist - kuidas sõnastada õpiväljundeid, milliseid hindamismeetodeid valida ja kuidas seade hindamiskriteeriume.
Õppe ülesehitus
- I õppepäev 17.11.
- Kodutöö: ühe täienduskoolituse õppekava koostamine. Laadi õppekava üles õppijate kausta hiljemalt teiseks õppepäevaks.
- Koolitusasutuse individuaalne konsultatsioon 1 tund.
- II õppepäev 01.12.
Õppekava loomise algus
Mõtle ühele koolitusele, millega soovid täna õppekava koostamist katsetada.
1. Kirjelda, kellele see koolitus on mõeldud ehk kes on sihtgrupp.
2. Pane kirja, mis on kõige olulisem tulemus, milleni õppijad jõuavad, kui läbivad selle koolituse? (nt oskus, teadmine, valmisolek midagi teha, töökohal töötada, ülesandeid täita vm)
3. Kirjuta üles esialgne koolituse pealkiri.
Täienduskoolituse õppekava on väljundipõhise õppekava tüüpi.
Näide: "Täiskasvanute koolitaja väljaõpe", maht 116 tundi
Eesmärk: koolituse läbinul on teadmised ja oskused, mis võimaldavad töötada täiskasvanute koolitajana.
Õpiväljundid: koolituse läbinud õppija:
- koolitab lähtudes täiskasvanuõppe põhiprintsiipidest;
- koolitab kasutades metoodikat sihipäraselt;
- panustab praktikakogukonna arengusse;
- mõtestab oma rolli ja vastutust koolitajana;
- kasutab asjakohaseid hindamis- ja tagasisidemeetodeid õpitulemuste, õppeprotsessi ja enesehindamiseks.
Täienduskoolituse standard: täienduskoolituse õppekavas sätestatakse vähemalt järgmised andmed:
- õppekava nimetus;
- õppekavarühm (otsi täienduskoolituse standardi lisast);
- õpiväljundid;
- õpingute alustamise tingimused, juhul kui need on eeltingimuseks õpiväljundite saavutamisel;
- õppe kogumaht, sealhulgas auditoorse, praktilise ja iseseisva töö osakaal;
- õppe sisu;
- õppekeskkonna kirjeldus;
- õppematerjalide loend, juhul kui õppekava läbimiseks on ette nähtud õppematerjalid;
- lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid;
- koolituse läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldus
- Kui täienduskoolituse eesmärk on kutsestandardis või tasemeõppe õppekavas sisalduvate kutse-, ameti- või erialase kompetentside omandamine, viidatakse õppekava eesmärgis asjaomasele kutsestandardile ja selle kutsetasemele või õppekavale ja loetletakse asjaomased kompetentsid
- Kui täienduskoolituse eesmärk on anda täienduskoolitusel osalejale õigus mingis valdkonnas tegutsemiseks või vastava õiguse taotlemiseks, märgitakse see õppekavas eesmärgina ning õppekava koostamisel arvestatakse õigusaktides sellele koolitusele sätestatud nõuetega
Peamised kitsaskohad õppekavade koostamisel
1. Õppe maht ehk koolituse aeg ei võimalda saavutada õpiväljundeid (nt 12 õpiväljundit 8-tunnisel koolitusel; juuksuri väljaõpe 200-tunniga?)
2. Õpiväljundeid on liiga palju – mõtle üldistusastmele ja sellele, mis on kõige olulisem. Mahust sõltumata on soovitus sõnastada 5-6 õpiväljundit.
3. Õpiväljundite sõnastus ei võimalda nende saavutamist hinnata, nt tunneb personalitööd.
4. Koolituse nimetus, õpiväljundid, hindamismeetodid, hindamiskriteeriumid ja õppe sisu ei moodusta tervikut:
- õppe sisu ja õppemeetodid ei võimalda õpiväljundeid saavutada. Nt oskusi ei saa praktilise tegevuseta omandada;
- hindamismeetod ei sobi õpiväljundi saavutamise hindamiseks. Nt oskuste omandamist ei saa hinnata testiga (vrld nt autojuhtimisoskus);
5. Hindamismeetodit ei nimetata konkreetselt, näiteks "praktilise ülesannete lahendamine". Lisa hindamismeetodi nimetus - nt ametijuhendi analüüsi koostamine.
6. Kelle vastutus on õppekava koostamine? Sisuekspert on koolitaja ja õppekava koostamine kuulub koolitaja kompetentsi hulka. Koolitusjuht saab olla abiks õppekava koostamisel ja vormistamisel.
Vaata lisaks